|
Varahommikul käidud sai maasikaraksus.
Veripunane suu nüüd magusalt matsub.
Ei hooli ma sellest, et hommik on rõske.
Maasikaid kühveldan mõnuga põske. |
|
Lõpuks, kui kott on jäägitult tühi,
sõrmed istmesse puhtaks ma pühin.
Prahi naabri postkasti peidan,
koju end vean ja magama heidan.
|
|