 |
Olen
jälle taastusravis. Olukord on üsna nadi. Siin ei lasta aega viita. Iga päev saan ropult piitsa. Vaevalt käes on päeva algus, juba vehin käsi-jalgu. Näpuringid, varbaringid. Olen nagu piinapingil. Pähe kuidagi ei mahu, miks ei anta mulle rahu. Enam piinelda ei taha. Süda sees on täitsa paha. Praktikant, kes tulnud koolist, alt mul tõmbab ratastooli. Terapeut vaid kõrval naerab. Ei nad hooli minu vaevast. Nii ei jäägi muud mul üle, põrandalt end ajan üles. Kõrvad lontis rauda rebin. Jooksurajal kiirelt siblin. Põletan nii liigset rasva, päevast päeva muskel kasvab. Varsti olen Eesti meister karates ja kettaheites. |
 |
 |