|
|
Palatites vägev norin,
kempsust kostub vaikne sorin.
Keegi kuskil rikub õhku,
lõpuks kõik on pugend põhku.
Öö on jõudnud osakonda,
vaid üks poiss veel ringi kondab.
Veereb oma ratastoolis,
päevakavast ta ei hooli.
Öösel ärkvel, päeval magab.
Siis end alles püsti ajab,
terapeut kui sisse sajab,
õige valjul häälel pragab. |
|
Vehib käega, ropult sõimleb:
Mis sa põõnad, miks ei võimle!
Dressid selga, siva püsti!
Alustuseks sada kükki.
Ümber haigla kümme ringi.
Selle koha pealt ei tingi.
Poolteist tundi trenažööri,
sama palju hüppenööri.
Poisil varsti nahk on märg,
ise vihane, kui härg.
Siiski pole miskit teha.
Teab, et trenni vajab keha. |
|
